50%

Avastasin ühel päeval, et mul on vahetusaastat vähem kui 50% jäänud! Aeg läheb meeletult kiiresti, seljataga on nii palju ilusaid mälestusi ja veel rohkem on ees ootamas. Kardetud suurt koduigatsust ei ole tekkinud ning tundub mõeldamatu, et see nüüd juhtuks. Kindlasti on mängib suurt rolli mu host pere, kellest paremaid ma ei oskaks tahta ning sõbrad, kes mu siinsele elule palju juurde annavad.  Olen arusaama hakanud, et aasta on minu jaoks täpselt paras aeg. Natuke rohkem ei oleks midagi hullu, aga poolest aastast jääks väheks. Mäletan kuidas Eestis mõtlesin, et esimese kolme kuuga saan hea ülevaate, õpin inimesi tundma, saan kõigist erinevustest aru. Tegelikult avastan (endiselt) iga kuu midagi uut. Olen õppinud asju hindama ning pisiasjadest rõõmutundma. Tunnen, et olen avatumaks ja julgemaks muutunud, kuid samas mõistan, kui kinnine inimene ma tegeikult olen. Eriti, kui kuulan Maddyt host vanematega rääkimas. :D 

Mulle meeldib Ameeriklaste puhul, et keegi ei hinda inimesi riietuse järgi ning ei kardeta end lolliks teha. Pidžaamaga kooli tulla on täiesti normaalne. Uurisin välja, et pidžaamaga tullakse kooli, et viimase minutini magada saaks. Eks natuke saan neist aru ka, kool algab siin 7:25.  Koolis minnakse iga üritusega kaasa, koolimängudel on alati suur fännklubi kohal. Kui üldiselt vaadata, siis siinsed õpilased on natuke rumalamad ja kitsama maailmavaatega, kui Eestis. Teisest küljest, on nad tunduvalt avatuvamad ja enesekindlamad. Uued inimesed võetakse kõik sõbralikult vastu, mitte ei vaadata neid kui sissetungijaid.

Koolis on õhkkond vabam. Õpetajad on rohkem sõbrad, kui vaenlased ja püüavad igal võimalusel sinu hindeid tõsta. Eestis on üldiselt levinud õpetajaid vihata, mitte armastada.  Sellist korralikult pingis istumist ka ei ole, kui tuju tuleb, visatakse põrandale pikali. Mäletan, et Eestis sain juba küljega istumise eest linnukesi või muid asju.. :D 

Ilmselt huvitab paljusid, kuidas mu inglise keel on - üks levinum küsimus. Ausalt, tunnen, et keel on paremaks läinud! Arengu ruumi on veel kõvasti, aga siia tulles olid mu oskused ikka väga nirud. Olen saanud palju komplimente  a la: "wow, ma saan aru mida sa räägid!" või "Su inglise keel on nii palju paremaks läinud!" Ise on enda arengut üsna raske märgata, kui sinu ümber räägitakse ainult perfektset inglise keelt. Siiski, lugesin üks päev oma vanu pabereid (eksamite jaoks), kus olin tõlked alla kirjutanud. Mäletan, kui segaduses ma olin ning ei saanud ühestki lausest aru. Praeguseks tundub mõistmatu, millest ma seal aru ei saanud? Kuidas ma nii valesti üldse tõlkida sain?! :D Enam ei pea palju pingutama, et ennast väljendada või arusaadavaid lauseid moodustada. Raamatutest - filmidest suudan ka enam-vähem aru saada. :D 

Olen kogu selle võimaluse eest oma perele, vanematele, sõpradele ja sponsoritele nii tänulik. Kõigile, kes mind kuidagigi aitasid! Eks see kõik ei ole siin lihtne. Blogid loovad väga kergesti sellise "dream life" muinasjutu. Reaalsuses pead tulema võhivõõrasse perre, sa ei tunne mitte ühtegi inimest, pole sõpru kellele toetuda, pead enda tahtmise viimaseks sättima ning tegema, kuidas siinne pere on harjunud. Ei saa ise oma elu üle otsustada, kõike tuleb host perelt ennem küsida ning vastavalt sellele tegutseda. Pead leppima erinevustega, mis võivad sulle väga vastumeelsed olla. Kui pere loeb enne sööki palvet, tuleb seda teha. Kui perel on komme kõik söögikorrad koos süüa, tõused kasvõi kell 7 üles ja magad peale sööki edasi.  Pead astuma oma mugavustsoonist välja ning kinnisest inimesest muutuma avatud seltsivaks inimeskes. Vastasel juhul, on sõprade saamine väga keeruline. Ka usas. Kui tahad häid sõpru saada, tuleb ise tegutseda. Nemad ütlevad sulle ainult "Hei, how are you?". Kõigele lisaks, tuleb 90% võpidel mingi hetk suur koduigatsus, mis on raskem kui keegi oodata oskab. Aga alati läheb kõik paremaks!  

Kõik see kõrvale jätta, on aasta täis imelisi mälestusi ja uusi kogemusi. Nagu YFU ütles - "Elu kõige ilusam ja valusam aasta". Ma ei ole hetkekski vahetusaastale tulekud kahetsenud ning seda ei juhtu ka. :D

PS! Midagi jäi kindlasti rääkimata, seega kõik küsimused on väga oodatud! ;)

Yum-Yum Tree